1. juulil 2010.a lõpeb televisiooniprogrammide analoogedastus Eesti eetris. See eeldab, et inimesed, kes soovivad ka edaspidi telesignaali antenni kaudu vastu võtta, oleksid asjast piisavalt informeeritud ning selleks tehniliselt valmis.
Eesti inimesed on aastate jooksul tehnoloogiliste uuendustega hästi kaasa läinud. Olgu tegu televisiooni, Interneti, mobiilse kommunikatsiooni või e-teenustega, ikka on uus sujuvalt omaks võetud.
Tuleval suvel seisab ees muutus, mis puudutab otseselt kümneid tuhandeid kodusid üle maa. Televisioonisaateid on Eesti eetris 55 aastat edastatud analoogmeetodil. 1. juulil 2010.a saab see aeg otsa ning edaspidi jõuab telepilt antenni kaudu inimesteni vaid digitaalsel kujul. See on suur samm edasi nii televisiooni poolt pakutavate uute võimaluste kui ka parema ressursikasutuse osas. Analoogtelevisiooni edastamine eetris lõpeb lähiajal kogu maailmas, Euroopa Liidus on Eesti esimeste seas, kes selle sammu astub.
1. juuliks 2010.a peavad kõik need, kes võtavad telepilti vastu tavalise katuse- või toaantenniga, soetama endale digitaalset vastuvõttu võimaldava lisaseadme (nn digiboksi) või uue digiteleri. Vajadusel tuleb korrastada olemasolev antenn ja ühenduskaabel.
Tasuta kanalite vastuvõtuks eetri kaudu ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid. Tehnilise võimaluse olemasolul võib soovija valida mitme tasulise kaabellevi- või satelliittelevisiooni teenusepakkuja vahel: Elion, Starman, STV, Viasat jt. Vaatajaid, kes on juba mõne teenusepakkujaga liitunud, üleminek tehnilises mõttes ei puuduta.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pöördub teie poole üleskutsega viia käesolev informatsioon kõigi oma piirkonna elanikeni ning pöörata suurt tähelepanu just neile inimestele, kes võivad üleminekul abi vajada.
Digitaaltelevisiooni vastuvõtt ei eelda suuri väljaminekuid ega ole tehniliselt keerukas. Vastuvõtuseadmete saadavus ja valik on hea üle Eesti, meil on piisavalt spetsialiste, kelle poole saab vajadusel abi saamiseks pöörduda.
Kindlasti tuleks elanike tähelepanu juhtida kortermajade probleemile, kus paljudel juhtudel tuleb vanad ja amortiseerunud ühisantennisüsteemid aegsasti korda teha, et kvaliteetne digisignaal tarbijaini jõuaks.
Üleminekut puudutav peamine informatsioon on kättesaadav internetilehel www.digilevi.ee ja infotelefoni 17101 kaudu.
Ometi võivad vanemaealised inimesed ülemineku osas mõningast abi vajada. Siinkohal on põhjust kutsuda kohalikku aktiivset rahvast üles lahtise pilguga ringi vaatama ning vajadusel uut tehnikat vanarahvale üles panema ja selle kasutust selgeks õpetama.
Usume, et omavalitsustel on piisavalt pädevust hinnata majanduslikult raskes seisus olevate perede digitaaltelevisioonile ülemineku toetamise vajadust, käsitledes seda terviklikus kontekstis muude toetuste ning abiga.
Televisiooniprogrammide eetris edastamise eest vastutav AS Levira on välja ehitanud kaasaegse ja efektiivse saatjatevõrgu, mis katab digileviga kogu riigi. Eesti tasuta telekanalid peavad olema mõistlike vahenditega vastuvõetavad samades asustatud punktides, kus praegu on tagatud Eesti Rahvusringhäälingu telekanalite kvaliteetne vastuvõtt. Teatavasti sõltub aga praktiline vastuvõtt paljudest teguritest, sealhulgas ka näiteks maapinna reljeefist ja muude takistuste olemasolust. Kui teil on põhjendatud kahtlusi, et teie piirkonnas võib digitelevisiooni signaali vastuvõtt raskendatud olla, siis andke palun sellest kiiresti teada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastaval e-posti aadressil See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. . Heade vastuvõtutingimuste tagamine kõikjal Eestis on digitaaltelevisioonile sujuva ülemineku peamisi eeldusi ning meie oluline prioriteet.
